Lepingutest

Viimasel ajal on väga mitmed Eesti koolid hakanud kasutama oma töölepingute allkirjastamiseks ja haldamiseks Agrello tarkvara. Mis on see, mis paneb koole eelistama Agrellot? Uurime seda Agrello äriarenduse juhilt Harry Käsk’ilt.

Krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Krediidilepingu esemeks ei pea ilmtingimata olema raha, nii näeb seadusandja ette, et lepingu esemeks võib olla ka tasuline maksetähtpäeva edasilükkamine, liising või muu abi finantseerimisel.

Leping on tehing kahe või enama inimese (lepingu poole) vahel, milles lepingupooled lubavad või mõlemad lepingupooled lubavad midagi teha või tegemata jätta. Lepingu sisuks on mõlema poole vahel kokku lepitud tingimused ning nendest tulenevad õigused ja kohustused.

Liisinguleping on segatüübiline leping, mis koosneb kasutus-, võõrandamis- ja käsunduslepingu elementidest, kuid eelkõige on tegemist krediidilepinguga. Liisingulepingut eristab lepingu eseme spetsiifiline riskide jaotus liisinguandja ja liisinguvõtja vahel. Liisinguandja peamine kohustus on tagada liisinguvõtjale rahalised vahendid asja soetamiseks.

Litsentsilepingu õiguslik definitsioon määratleb selle lepinguliigile omased tunnused, mille abil saab eristada seda teistest kasutuslepingutest. Litsentsilepinguga annab üks isik (litsentsiandja) teisele isikule (litsentsisaaja) õiguse teostada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja kokkulepitud territooriumil, litsentsisaaja aga kohustub maksma selle eest tasu (litsentsitasu).

Laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

Frantsiisilepinguga kohustub üks isik (frantsiisiandja) andma teisele isikule (frantsiisivõtja) õiguse kasutada frantsiisivõtja majandus- või kutsetegevuses frantsiisiandjale kuuluvate õiguste ja teabe kogumit, muu hulgas õigust frantsiisiandja kaubamärgile, ärilisele teabele ja oskusteabele.

Käsundusleping on üks kolmes lepingu liigist, mis tihti leiavad kasutust töö tegemisel. Käsundileping on leping, mille alusel üks isik (käsundiandja) annab teisele isikule (käsundisaajale) ülesande (käsundi) teostamiseks. Käsundisaaja kohustub selle ülesande täitma parima oskuse ja hoolsusega. Erinevalt töövõtu lepingust ei pruugi see tingimata viia konkreetse tulemuse saavutamiseni, ehk käsunduslepingu keskmes on teenuse osutamine, mitte kindel tulemus. Käsundus lepingut reguleerib nii nagu töövõtu lepingutki Võlaõigus seadus.

Võlaõigusseaduse eriosas reguleeritud teenuse osutamise lepingute hulka kuulub hulk erinevaid lepinguid. Agrello platvorm pakub mitmeid tööriistu nende lepingute haldamiseks ja digitaalallkirjastamiseks, võimaldades kasutajatel efektiivselt dokumente koostada, hallata ja nende täitmist jälgida.

Võõrandamisleping on võlaõiguslik tehing, mille alusel üks isik kohustub võõrandama teatava vara teisele isikule. Lepingu objektiks võib olla mistahes õiguse objekt, mida saab üle anda ehk mille kuuluvust saab tehinguga muuta.

Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused.

Tasuta kasutamise lepinguga kohustub üks isik (kasutusse andja) andma teisele isikule (kasutaja) üle eseme tasuta kasutamiseks.

Müügilepingutega puutume me kõik kokku igapäevaselt. Sageli me isegi ei märka seda, et me oleme sõlminud müügilepingu. Olgu selleks siis nutipuldiga lemmikpoes osteldes või telefonist uute e-raamatute tellimine. Samas mitte kõik ostu-müügitehingud ei ole nii lihtsad. Tutvume siis müügilepingu olemusega lähemalt.

Kasutuslepingud reguleerivad olukordi, kus üks isik võimaldab teisele isikule mingi tsiviilõiguse esemeks oleva asja, õiguse või muu hüve kasutamist.

Tihti ei tehta vahet ja aetakse omavahel segamini üürilepingu ja rendilepingu mõisted. Kuigi esmapilgul võivad need tunduda üks ja sama, siis tegelikult need seda aga ei ole. Tuleb meeles pidada, et üürileping ei ole rendilepingu sünonüüm.

Töövõtu leping on üsna laialdaselt kasutatud leping, eriti just FIE'de ja ning hooajaliste tööde puhul. Seda tüüpi lepingut kasutatakse sageli projektipõhistes tegevustes nagu ehitus, remont, IT-projektid, hooaja tööd põllumajanduses jne, kus on määratletud aja jooksul on vaja saavutada kindel tulemus. Töövõtu leping, käsundus leping ja tööleping on mõneti üsna sarnased, aga tegelikult päris erinevad. Kui töö lepingut reguleerib Töölepingu seadus, siis töövõtu lepingut reguleerib hoopis Võlaõigus seadus. Aga vaateme lähemalt.