Mis on käsundusleping?
Käsundusleping on üks kolmes lepingu liigist, mis tihti leiavad kasutust töö tegemisel. Käsundileping on leping, mille alusel üks isik (käsundiandja) annab teisele isikule (käsundisaajale) ülesande (käsundi) teostamiseks. Käsundisaaja kohustub selle ülesande täitma parima oskuse ja hoolsusega. Erinevalt töövõtu lepingust ei pruugi see tingimata viia konkreetse tulemuse saavutamiseni, ehk käsunduslepingu keskmes on teenuse osutamine, mitte kindel tulemus. Käsundus lepingut reguleerib nii nagu töövõtu lepingutki Võlaõigus seadus.
Käsunduslepingu olemus
Käsunduslepingu puhul on käsundisaaja ülesandeks tegutseda käsundiandja huvides (nt advokaaditeenus, konsultatsioonid). Tulemuse saavutamine ei pruugi olla peamine, vaid oluline on töö tegemise protsess. Käsundisaaja töötab iseseisvalt ja otsustab, kuidas oma ülesandeid täita, lähtudes käsundiandja juhistest. Tavaliselt makstakse käsundisaajale vastavalt tehtud tööle, isegi kui lõpptulemus ei ole konkreetne või kindel. Erinevalt töövõtu lepingust, ei ole käsundusleping tihti ajaliselt määratletud.
Käsundusleping sobib enamasti iseseisvalt osutatavate spetsialiseeritud teenuste jaoks, kus pole alluvussuhet. Tüüpilised kasutusvaldkonnad on:
- Õigusabi ja esindamine: Advokaadid, notarid, juristid.
- Konsultatsioonid: Äri-, turundus-, finantskonsultatsioonid.
- Vahendustegevus: Kinnisvaramaaklerid, töövahendajad.
- Raamatupidamisteenused: Raamatupidajad, maksunõustajad.
- Agentuuriteenused: Turundus- ja reklaamiagentuurid, muusikajuhid.
- Tehnilised teenused: IT spetsialistid, arhitektid.
- Koolitus ja juhendamine: Treenerid, juhendajad.
- Mittetulunduslikud teenused: Vabatahtlikud, mittetulundusühingud.
- Haldusteenused: Kinnisvara haldamine, majahaldurid.
- Ajutine projektitöö: Projektijuhid, hooajaline töö.
Kuidas käib tasustamine ja kes teeb maksud?
Käsunduslepingu tasustamine toimub tavaliselt vastavalt käsundisaaja tehtud tööle või teenuse mahule, mitte konkreetsele lõpptulemusele. Käsundiandja ja käsundisaaja lepivad tasu suuruses kokku kas kindla summa, tunnihinna või töö ulatuse alusel. Peamised aspektid tasustamise kohta on:
- Tasu suurus: Käsunduslepingus määratakse tavaliselt kindlaks tasu (nt fikseeritud tasu või tunnitasu), kuid selle võib määrata ka töö mahust või osutatud teenusest sõltuvalt.
- Kulu hüvitamine: Käsundisaajal on õigus saada hüvitatud käsundi täitmise käigus tehtud mõistlikud kulutused, kui pooled on selles kokku leppinud.
Käsunduslepingu maksustamine sõltub mitmest tegurist, sealhulgas sellest, kas käsundisaaja on füüsiline või juriidiline isik, ja kas käsundisaaja on registreeritud ettevõtjana (või näiteks FIE-na).
Kui käsundusleping on sõlmitud füüsilise isikuga, siis on maksude kinnipidamine enamasti käsundi andja kohustus. Meie soovitame pöörduda täpsemateks juhisteks usaldsuväärse raamatupidaja poole, kes enamasti oskab nende küsimsutega aidata.
Käsundileping ja allkirjastamine
Kuigi käsundusleping võib olla ka suuline, siis valdav enamus eksperte soovitab selle siiski koostada kirjalikult. Internetis on leita terve hulk erinevaid lepingu põhjasid, mõned on keerulisemad, mõned lihtsamad. Julgeme soovitada näiteks Äripäeva teabevara või Eesti Kaubandus-Tööstuskoda lepingu panka. Kui tegemist on suurema või pikema ajalise tööga, soovitame nõu pidada juristiga, et veenduda lepingu sobilikkuses Sinu vajadustele.
Kindlasti tuleks käsundusleping allkirjastada. Juhul kui tegemist on ühekordse lepinguga, siis sobib hästi DigiDoc lahendus. Juhul kui aga on vaja koostada suurem hulk lepinguid (hooaja tööd, suuremad projektid, jne) soovitame kasutada platvormi, mis aitab tüütuid tegevusi automatiseerida. Üheks selliseks on ka Agrello, aga turul on erinevaid tegijaid veel. Igaüks võiks leida midagi oma vajadustele.
Artiklis on kasutatud:
- https://www.riigiteataja.ee/akt/961235
- https://www.ti.ee/ennetus-ja-teave/infomaterjalid/tootamise-lepingute-vordlus-ja-toolepingu-naidis
- https://chatgpt.com/
