Liisinguleping on segatüübiline leping, mis koosneb kasutus-, võõrandamis- ja käsunduslepingu elementidest, kuid eelkõige on tegemist krediidilepinguga. Liisingulepingut eristab lepingu eseme spetsiifiline riskide jaotus liisinguandja ja liisinguvõtja vahel. Liisinguandja peamine kohustus on tagada liisinguvõtjale rahalised vahendid asja soetamiseks.

Laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

Litsentsilepingu õiguslik definitsioon määratleb selle lepinguliigile omased tunnused, mille abil saab eristada seda teistest kasutuslepingutest. Litsentsilepinguga annab üks isik (litsentsiandja) teisele isikule (litsentsisaaja) õiguse teostada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja kokkulepitud territooriumil, litsentsisaaja aga kohustub maksma selle eest tasu (litsentsitasu).

Leping on tehing kahe või enama inimese (lepingu poole) vahel, milles lepingupooled lubavad või mõlemad lepingupooled lubavad midagi teha või tegemata jätta. Lepingu sisuks on mõlema poole vahel kokku lepitud tingimused ning nendest tulenevad õigused ja kohustused.