Töölepingu seaduse muudatused ja mida see endaga kaasa toob?

Tulenevalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi (EL) 2019/1152 läbipaistvate ja prognoositavate töötingimuste kohta üle võtmisest Eesti õigusesse, jõustuvad alates 1.augustist 2022 olulised Töölepingu seaduse muudatused. Palju on nendest muudatustest räägitud ja vihjatud, et see toob kaasa lisatööd personalitöötajatele ja eeldab töölepingute muudatusi. Olemasolevaid töölepinguid siiski kahepoolselt muutma ja allkirjastama hakata ei ole vaja, sest peamiselt kehtivad need muudatused uute töötajate teavitamise kohta. Olemasolevatel töötajatel on muidugi samuti õigus küsida täiendavaid andmeid ning sel juhul tuleb tööandjal need andmed kirjalikult ka esitada.

‍
Olulisemad muudatused töölepingu seaduses

‍
Peamine muudatus puudutab nimekirja andmetest, mis peavad töölepingu kirjalikus dokumendis kirjas olema ja see tuleneb TLS §-st 5.

Maksud ja maksed. Uue korra järgi tuleb töölepingus näidata lisaks töötasult arvestatud maksudele ja maksetele ka viide asutustele, kellele makse ja makseid tasutakse ning nende maksete maksmisega kaasneva kaitse kohta.

Tööandja pakutav koolitus. Juhul kui töötajaga on kokku lepitud tema koolitamine, siis tuleb töölepingus ka ära märkida, milliste koolituste pakkumise kohustuse tööandja töötaja ees võtab.

Tööandja hüvitatav puhkus. Lisaks põhipuhkusele tuleb töölepingus märkida ka muud tööandja poolt hüvitatavad puhkused. Nendeks võivad olla näiteks tööandja poolt tasustatud lisapuhkused, õppepuhkus ja hoolduspuhkus.

Töölepingu ülesütlemise vorm ja põhjendamiskohustus. Seni oli kohustuslik märkida lepingus töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtajad, kuid nüüd tuleb lisada, et ülesütlemine peab olema tehtud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning peab olema põhjendatud, kui leping öeldakse üles erakorraliselt. Seega peab töölepingu ülesütlemist tööandja alati põhjendama ja töötaja peab põhjendama siis, kui ütleb töölepingu üles seetõttu, et tööandja rikkus oma kohustusi töötaja ees.

Katseaja kestvus. Varem tuli tööandjal töötaja katseajast kirjalikult teavitada vaid juhul, kui pooled lepivad kokku lühemas kui neljakuulises katseajas, kuid edaspidi tuleb teavitada katseaja kestusest alati. Järelikult ka juhul, kui töötajale on määratud tavapärane neljakuuline katseaeg, peab töötaja olema sellest teadlik ning soovituslik on täpselt fikseerida katseaja algus- ja lõpukuupäevad. See punkt on töölepingute tekstides juba väga levinud.

Ületunnitöö hüvitamise kord. Ületunnitööd tehakse kokkuleppel ja ületunnitöö hüvitatakse eelduslikult andes vaba aega või poolte kokkuleppel rahas, 1,5-kordse töötasu määras.

‍

‍

Mida tööandja tegema peab?

‍

Töölepingu seaduse muudatused on suunatud eelkõige uutele töölepingutele ja puudutavad andmeid, millest tuleb töötajat teavitada enne tööle asumist. Praktikas on kõige lihtsam viia olemasolevad lepingupõhjad seadusega kooskõlla, nii võib kindel olla et teavitamiskohustus on uue töötaja tööle asumisel täidetud.

Mõnel juhul on kõik need uued muudatused põhjalikult töölepingu tekstis juba varasemalt välja toodud ja ka sellisel juhul saab lugeda teavitamiskohustuse täidetuks.

Juba sõlmitud töölepinguid ümber sõlmima hakata ei ole vaja. Küll aga on töötajatel, kes seaduse jõustumise hetkel tööandja juures töötavad õigus küsida tööandjalt uute andmete esitamist ning sellisel juhul on tööandja kohustatud need andmed kirjalikult töötajale kahe nädala jooksul esitama. Andmete esitamise viis on tööandja vaba valik.

Tööandja peab hiljem suutma andmete esitamist ka tõendama. Siinkohal ongi üheks kõige lihtsamaks viisiks võtta töötajalt andmetega tutvumise kinnitamiseks digitaalne allkiri. Seda on väga lihtne teha ka Agrello keskkonnas, luues dokumendi ja saates selle töötajale digitaalseks allkirjastamiseks. Kui neid dokumente tuleb korraga teha suuremas mahus, siis tasub uurida automatiseerimise võimalusi.  

‍

‍

Vaata lähemalt, kuidas Agrello ja Exceli abiga lihtsamini suurem hulk lepinguid välja saata siit.